Ikka jälle külastavad mind Vello Vinn'i luupainajalikud illustratsioonid Aino Perviku raamatust "Umbluu". Mõned näited selle lehekülje keskel: http://www.soulincode.com/archives/2003_06.htmlÜks lugu käis umbes nii: Lammas, põgenedes hundi eest, pööras end järsku ümber ja oli sammal - madalam kui muru. Hunt, tnuhhis mis ta tnuhhis, sai ta lammast jee... Aga näiteks selle mootorratta omaniku mailiaadress algab sõnaga "miispoos". Foto on tehtud Valgemetsas, uduvihmas.
Seda pilti säritades õnnestus neli tundi surnuks lüüa. Tuntud isikutest on kaadrisse jäänud nt. Raivo Kannik ja Malev Toom. Tegevuskoht: kunstikooli fotoosakonna "elutuba". Aeg: eelmine sajand.
Armas ema! 1.VII.30. Vaata teise poole pääle, sääl on Tartu laulupidu kus eesrinnas "setud" silmapaistavad. Meie ei saa sel pühapäeval kodu sõita, sest ei saanud veel Uusile järele minna. Laupäeval läheme Uusi poole, pühapäeval tuleme tagasi. Mõniste sõit tuleb edasi lükata. Marjad keeda sisse kui need saad, oma jagu söö ka. Kas Alma lastega tuli ka juba kodu? Kodu mineku üle teatan. Tervitab Alma.
Kahel alumisel pildil näeme hommikuvalgust. See asjaolu annab meile põhjust oletada et nad kuuluvad perioodi, mil Tõnu Tamm oli kirjandusmuuseumi fotograaf ja tavatses hommikuti sel tänaval jalutades tööisu oodata